К основному контенту

Сообщения

 Copyright     Me kõik teame et nettis kõik info on kättesaadav ja iga inimene kui ta soovb midagi uurida ikka saab seda teada saada. Mõned kasutavad see info näiteks oma ürimistöös ja unustavad kirjutada kust nad seda infot võtsid.  Sellest juhtumist ja paljust muud kirjutab  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case of CopyRight Reform. See on arusaadav et inimene kes töötas palju aegaoma töö tegemises peab midagi pärast saada. Iga info see on nägu tõõ peame loeda kes ja kus kirjatas seda mõtte. Aga me kõik soovime kasutada info tasuta et see on lihtsalt minge tekst millest ei pea maksta. Autor näiteks pakkub mittu lahendust kui näiteks see on raske leida kes autor on siis alguses info registreeritakse ja järgmised 5 aastat kaitstud.  Idee mis on ka päris loogiline et peame copyright kutsuta pärast 20 aastat et minged investorid näiteks ei kasuta see info ja soovivad rohkem uue uuring teha kui vana kasuta.
Недавние сообщения
 Netireeglid kasutamises  Mõned ei tea aga nettis on oma reeglid kuidas suhtleda teistega. Üks sellist reeglist on  "Austa teiste inimeste privaatsust" mis inglise keeles tõlgitatakse - "R espect other people's privacy". Minu netti kogemuse alguses ma ei muretse üldse kuidas käituda teistega inimestega ja tihti küsisin palju privaatsed küsimused näiteks kus elab inimene jne. Ma lihtsalt tahaksin sõpru leida ja teada nendest nii palju kui võimalik. Aga kui ma sain teada liiga palju konkreetselt inimestelt ma hakkasin see informatsiooni teistele anda. Aga pärast ma sain aru et see ei ole õige ja ma peaksin küsida inimeste käest enne kui niimodi teha.  Ma ei olnud ideaalne netti kasutajaks aga on hea kui sa saad oma probleemid aru saada ja rohkem seda ei tee. Lugupeetud lugejat, austage teiste inimesed!
 Uus meedia tänapäeval Yahoo ajaloo ja mõju Yahoo! Ditrectory oli esitatud maailmale 1994 kahelt tungidelt Jerry Yang ja David Filo kes õppisid Stanford's University's. Aga Yahoo nägu searching engine oli ainult 1995 aastal. Sellel aastal see oli päris populaarne web crawler kus saaks kasutada Yahoo Directory mis annab võimalused nettis otsida infot. Yahoo peakonkurent oli Google kes tegi peaaegu sama asi. Yahoo 2003 a. ostsid nägu branch'id otsimootriid Allthe web ja AltaVista aga nad kõik Yahoo kujul. Hea asi Yahoo's et siin saab häälestama oma otsieelistused endale iseseisvalt Yahoo! Search BOSS'i abil. See võimalus annab indeksiga numeta info ja kergem ostida sobivad infod mis tulevikus tuleb kasulik. 2014 a. Yahoo! alla kirjutasid lepping Mozillaga ja praegu see oli mozilla "personal search engine". Ütlen endast et oli periood kui ma kasutasin Yahoo! nägu otsimootor ja oli hea meeles kasutada et see oli päris sõbralik web searcher. Yahoo! oli üks nend
 Millised nahtüd olid kaotud Internetis mis oli alguses? Internet Protocols Kui me teame 1974 aasstal oli loodud Interneti protocolid mis annavad võimalus arvutile omavahel suhtleda ja infot kasutama teisest allikast. Praegu see tehnoloogia hästi teatud nägu TCP/IP. Igal arvutil on oma kood nii IP mis defineerib tema nägu ühik mis võib kasutada ja pakkuma minget info. See tehnoloogia mis oli leiutatud juba umbes 50 aastat tagasi veel kasutatakse meie päeval. Emoji Tavaajal me peaaegu kõik kasutame emoji, mis annavad meie võimalust oma emotsioonid, suhtemine näidata veebis. Aga ei ole kõik teavad, et esimesed emoji olid leiutatud juba 1979 aastal, millal Ward Kristansen ja Randy Suess avatid uue BBS(süsteem) mis tegi sama asi. Aga nad välja nägid natukene teistmoodi - :-) :-( jne. Aga mõned kasutavad tavaaegselt vana mudelis lihtustatuses stiilis - :).  
Kolm mõtted mis võidsid meie elu muuta!                                                                                                                                               FED screens 2000 asstal firma "Silicon Video Corporation" proovisid teha FED ekraanid ja sellega muuta neid õhemaks ja kergemaks - ThinCRT.  Väljaemissiooniekraan (FED) on lameekraaniga ekraanitehnoloogia, mis kasutab suurel alal põllu elektronide emissiooni allikaid, et saada elektronid, mis löövad värvilist fosforit värvipildi saamiseks. . Pärast paljud investitsioonid firma ei saanud seda realiseerida ja müügis oma aktiivid Canon. Kui nad saanud see proekti realiseerida meil tuli sama õhuked monitoorid aga juba varem. Põhimõtteliselt FED tehnoloogiast: https://en.wikipedia.org/wiki/Field-emission_display                                                                            Apple ja Intel ~2000 aastal Apple proovisid teha enadle Intel protsessid aga Intel keeldus see pakkumine. Juba täna m