К основному контенту

 Copyright   

Me kõik teame et nettis kõik info on kättesaadav ja iga inimene kui ta soovb midagi uurida ikka saab seda teada saada. Mõned kasutavad see info näiteks oma ürimistöös ja unustavad kirjutada kust nad seda infot võtsid. 
Sellest juhtumist ja paljust muud kirjutab Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case of CopyRight Reform. See on arusaadav et inimene kes töötas palju aegaoma töö tegemises peab midagi pärast saada. Iga info see on nägu tõõ peame loeda kes ja kus kirjatas seda mõtte. Aga me kõik soovime kasutada info tasuta et see on lihtsalt minge tekst millest ei pea maksta. Autor näiteks pakkub mittu lahendust kui näiteks see on raske leida kes autor on siis alguses info registreeritakse ja järgmised 5 aastat kaitstud. 
Idee mis on ka päris loogiline et peame copyright kutsuta pärast 20 aastat et minged investorid näiteks ei kasuta see info ja soovivad rohkem uue uuring teha kui vana kasuta.

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Kolm mõtted mis võidsid meie elu muuta!                                                                                                                                               FED screens 2000 asstal firma "Silicon Video Corporation" proovisid teha FED ekraanid ja sellega muuta neid õhemaks ja kergemaks - ThinCRT.  Väljaemissiooniekraan (FED) on lameekraaniga ekraanitehnoloogia, mis kasutab suurel alal põllu elektronide emissiooni allikaid, et saada elektronid, mis löövad värvilist fosforit värvipildi saamiseks. . Pärast paljud investitsioonid firma ei saanud seda realiseerida ja müügis oma aktiivid Canon. Kui nad saanud see proekti realiseerida meil tuli sama õhuked monitoorid aga juba varem. Põhimõtteliselt FED tehnoloogiast: https://en.wikipedia.org/wiki/Field-emission_display                                                                            Apple ja Intel ~2000 aastal Apple proovisid teha enadle Intel protsessid aga Intel keeldus see pakkumine. Juba täna m
 Millised nahtüd olid kaotud Internetis mis oli alguses? Internet Protocols Kui me teame 1974 aasstal oli loodud Interneti protocolid mis annavad võimalus arvutile omavahel suhtleda ja infot kasutama teisest allikast. Praegu see tehnoloogia hästi teatud nägu TCP/IP. Igal arvutil on oma kood nii IP mis defineerib tema nägu ühik mis võib kasutada ja pakkuma minget info. See tehnoloogia mis oli leiutatud juba umbes 50 aastat tagasi veel kasutatakse meie päeval. Emoji Tavaajal me peaaegu kõik kasutame emoji, mis annavad meie võimalust oma emotsioonid, suhtemine näidata veebis. Aga ei ole kõik teavad, et esimesed emoji olid leiutatud juba 1979 aastal, millal Ward Kristansen ja Randy Suess avatid uue BBS(süsteem) mis tegi sama asi. Aga nad välja nägid natukene teistmoodi - :-) :-( jne. Aga mõned kasutavad tavaaegselt vana mudelis lihtustatuses stiilis - :).